Vitamina A: Si tuma riba stoma bashí, vitaminanan lo wòrdu ekskretá den fekal promé ku e kurpa por apsorbé i utilisá nan. Vitaminanan solubel den vèt, manera vitamina A, mester disolvé den vèt pa wòrdu apsorbé dor di e mukosa gastrointestinal. P’esei, nan mester wòrdu tumá despues di kuminda pa garantisá un absorshon mas kompleto.
E sèlnan epitelial di hende grandi ta wòrdu daña fásilmente, i nan resistensia ta relativamente abou. Vitamina A su funshon prinsipal ta pa mantené e kresementu di vários sèl epitelial; pues, suplementashon apropiá di vitamina A ta nesesario. Ademas di optené algun for di kuminda (manera wortel, produktonan di lechi, webu, higra di bestia, bèrdura bèrdè skur, i produktonan di lechi), por tuma kapsula di vitamina A separadamente, un kapsula un biaha pa dia, ku ta kontené 25.000 IU, intermitentemente.
Vitamina C: Esaki ta un vitamina sumamente delikado ku ta solubel den awa. Su propiedatnan ta hopi instabil, i e ta wòrdu destruí fásilmente dor di oksidashon. E kurpa humano no por sintetisá vitamina C i mester optené for di kuminda. P’esei, mester tene kuidou ora di konsumí i kushiná vitamina C. Vitamina C ta suseptibel na daño di awa, kalor, lus, oksígeno i huma. Basha den awa, kushiná, òf lus di solo direkto por destruí vitamina C signifikantemente. Ademas, huma un solo sigaria ta agotá 25 mg di vitamina C, i konsumí 100 mg di kuminda fritá tambe ta agotá 25 mg di vitamina C
.
Vitamina E: Un nutriente esensial pa e kurpa humano, hopi hende ta tuma suplementonan di vitamina E regularmente. Sinembargo, un estudio resien ta mustra ku e abusu di vitamina E no solamente ta inefektivo pero tambe ta redusí durashon di bida i ta konflikto ku remedinan ku ta baha kolesterol.
Investigadónan di Universidat di Tel Aviv na Israel a publiká un estudio den e último edishon di e revista merikano *Arteriosclerosis, Thrombosis & Vascular Biology* [7], ku ta sigui aproksimadamente 300.000 hende di Merka, Europa i Israel, kompará esnan ku a tuma vitamina E ku esnan ku no a hasié. E resultadonan a mustra ku e promé tabatin kasi kuater ménos aña di bida di kalidat-ahustá ku e último.
Kua kuminda ta riku na Vitamina E?
E asina yamá “kalidat-aña di bida ahusta” (QLAC) ta kombertí e kantidat di aña di sobrebibensia ku diferente kalidat di bida den e kantidat ekivalente di aña di sobrebibensia den salú perfekto. E ta un konsepto ku ta wòrdu usá pa evaluá e grado di kambio den e kalidat i kantidat di bida ku tratamentu i kuido di salú ta trese kuné. Sinembargo, investigadónan ta señalá ku esaki no ta nifiká ku tur hende ku tuma suplementonan di Vitamina E lo biba kuater luna ménos. Estudionan anterior tambe a haña ku suplementonan di Vitamina E no solamente no ta prevení sierto malesanan, pero tambe por konflikto ku remedinan ku ta baha kolesterol. Investigadónan ta bisa ku si por optené sufisiente Vitamina E for di kuminda, suplementashon no ta nesesario.
Vitamina B6: Tumando inkorekto dosis haltu di piridoksina (2-6g diariamente pa 2-40 luna) debí na strès premenstrual por kousa ataxia sensorial progresivo i deterioro severo di posishonamentu di e parti abou i sensashon di vibrashon, ku tiki impakto riba toke, temperatura i sensashon di doló. E sistema motoriko i nervioso sentral no ta daña. Rekuperashon despues di stòp ku piridoksina ta hopi slow, i algun pashènt ta rekuperá parsialmente so. Vitaminanan anti-kanser ta komponentenan di vários tehido den e kurpa humano i no ta proveé energia. Ingesta eksesivo no ta benefisioso pa e kurpa, i algun por asta produsí efektonan sekundario tóksiko òf morto.

